KMH ja KSH eelhinnangute kvaliteedist

Seoses uue kehtestatud EL-i 2014/52/EL direktiivi ja selle tulemusel kehtestatud muudatustele keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (KeHJS) uurisin magistridiplomi kaitsmiseks Lõuna – Eesti piirkonda jäävates kohalikes omavalitsustes koostatud keskkonnamõju eelhinnanguid ning keskkonnamõju strateegilisi eelhinnanguid. Keskendusin just nende sisukusele ja kvaliteedile. Uurimusele ajendas põhjus, et rahvusvahelisel tasandil leidub väga vähe uurimusi, mis käsitleksid eelhinnangute andmise kvaliteeti ja selgitaksid sisupuudusi. Eestis puudusid sootuks eelhinnanguid hindavad uuringud. Seejuures on võimalike keskkonnamõjude eelhindamine ja eelhindamise baasil langetatud kaalutlusotsused keskkonnamõju hindamise korra tuliseimaks vaidluspunktiks Euroopa kohtutes (Pinho jt 2010, Wood ja Becker 2005).

Uurimuste vähesus, seniste uurimuste järeldused ning õigusregulatsioonide muudatused viitavad vajadusele selgitada KOV-ide suutlikust anda eelhinnang ja vastu võtta kaalutulusotsus, seaduse muudatuste mõju ning nende suunistel koostatud eelhinnangute kvaliteeti Eestis. Kuna keskkonnamõjude eelhinnang on esmane oluline tööriist hindamaks kavandatava tegevuse potentsiaalset mõju keskkonnale, on parima otsuse kujundamiseks tähtis eelhinnangu kvaliteet (Weston, 2011).

Magistritöö eesmärk oli uurida ja hinnata KeHJS-iga KOV-i pädevusse määratud eelhinnangu andmise kvaliteeti Lõuna-Eesti piirkonnas, sealhulgas eelhinnangu alusel antud otsuste kvaliteeti ning peamiseid esinevaid probleeme ja puudusi eelhinnangute koostamisel.

Uuring baseerus Lõuna-Eesti piirkonda jäävates Jõgeva, Viljandi, Valga, Tartu, Võru ja Põlva maakondades (kokku 26 KOV-i). Andmeid koguti ankteetküsitluste, teabenõuete ning KOV-ide dokumendiregistri päringute alusel. Uurimismaterjal koosnes piirkonna arendustegevusele antud KMH ja KSH eelhinnangutest ja kaalutlusotsustest. Valimi selekteerimisel lähtuti kahest kriteeriumist: 1.  ajaline vahemik 2.  juhtumi terviklikkus. Valimi moodustasid kokku 43 eelhinnangu juhtumit (11 KMH  ja  32 KSH eelhinnangu juhtumit). Ankeetküsitlusele vastati 12 KOV-ist.

Uurimise tulemused olid lühidalt kokku võttes järgmised:

• Vaid 16% uuritud eehlhinnangutest täitsid 95%-100% ulatuses KeHJS-iga eelhinnangu sisule pandud nõudeid.

• Keskmiselt täideti 75% sisunõudeid, mille hinnang on „hea“ üldise hindamissüsteemi A, B, C, D, E ja F kohaselt   (C = 71-80%).

• Vaadeldud KMH eelhinnangutest täideti keskmiselt seadusega pandud sisunõudeid 69% ulatuses. Seejuures KSH eelhinnangutest täideti keskmiselt 81% eelhinnangu sisunõuetest. Eelhinnangute kvaliteet varieerus maakonniti.

Uurimuse järeldused olid:

•Regulatiivsetest normdokumentidest ja juhendmaterjalist juhindutakse vähe.

• Ekspertide koostatud hinnangud osutusid tunduvalt kvaliteetsemateks KOV-i eelhinnangutest.

• Eelhinnangute kvaliteeti mõjutasid peamiselt: – koostaja pädevus, hindamiseks ettevalmistus ning kogemus; – ajastus (hindamisprotsessi menetluse staadium); -algandmete ja teabe hulk.

Uurimuse tulemusi aluseks võttes sündis idee asutada ettevõte Ekko Konsultatsioonid OÜ, mille eesmärk on aidata ettevõtjaid ja kohalike omavalitsusi koostada arenduste võimalike soodsate ja ka ebasoodsate mõjude selgitamiseks nõutud eelhinnanguid, mis oma sisult vastaksid regulatiivsetele normdokumentide nõuetele nagu KeHJS-is ja juhendmaterjalidele ning oleksid võimalikult informatiivsed kaalutlusotsuse langetajale (KOV-ile). Valminud eelhinnang hindab keskkonnale avalduvaid mõjusid ja nende ulatust ning vajadusel näeb ette leevendavad meetmed minimeerimaks, vähendamaks või ära hoidmaks negatiivset mõju keskkonnale.